Vali episoodPodcastid.ee
0:000:00
Episood
Eesti suursaadik Ukrainas kinnitab, et ehkki Ukraina armee saab kõvasti räsida, on nende inimkaotused venelastega võrreldes 1:7-le.
„Viimase veidi enam kui nädala jooksul on hakanud laekuma ka raskerelvastus,“ kirjeldas ta perspektiivi. „Ja mis on huvitav, et on tulnud ka lennukid legoklotsidena, mida õnnestub käepäraste „meisterda ise“ vahenditega kokku panna. Imetlen mitte ainult ukrainlaste, vaid ka poolakate huumorimeelt – et ei nemad tea, kuhu need sadakond tanki sealt Lublini lähedalt kaduma läksid ja küllap neid saab kuskilt militaarpoodidest osta.“
Kuuse sõnul läheb aga irooniast märksa tõsisemat relvastust vaja siis, kui Ukraina peaks asuma pealetungile: soomukitest suurtükkide ning laevatõrjerakettideni.
Igal juhul ei paista praegu Vene pealetung Donbassis Moskva loodetud kombel edenevat – kuid täiesti tõenäoline on, et näeme peagi veel uut põgenikelainet: eriti, kui rinne peaks liikuma lähemale suurematele linnadele nagu Dnipro või Zaporižžja. Juba praegu on Ukraina enda sees 7,5 miljonit sõjapõgenikku ja vaid väiksemosa neist jõuab üle piiri. Ning viimastel päevadel on Ukrainasse naasjaid olnud rohkem kui lahkujaid.
Kuusk lisas, et ukrainlased on oma liitlastele esitatud ootuste suhtes tunnustusväärselt sirgjoonelised – nagu siis, kui nad ütlesid ära külla tulla soovinud Saksamaa presidendile Frank-Walter Steinmeierile.
„Kui inimesel maja põleb ja ta küsib naabri käest veevoolikut, aga talle antakse ämber,“ tõi ta näitena. „Ämber on veel hea. Aga mõni pakub espressotassi – siis ajab ikka närvi küll!“
Saates kuulemegi
Miks põgenikud üldse oma riigi piiridest väljuvad?
Kuidas tõlgendada Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu teadaannet Mariupoli langemisest?
Kui kurnatud on Ukraina armee?
Mille arvel üldse toimib praegu Ukraina majandus?
Miks pole vilja külvamata jätmine üldse peamine kitsaskoht Euroopa varustamisel toiduga?
Millist abi Ukrainasse saata – ja mida saavad nad tegelikult ise koha pealt?
Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!