Raimond Kaljulaid: viirusekriis sunnib sotsidele peale eksistentsiaalse valiku

Üksikisikust sõltub viirusekriisi ajal vähe. Riik on tagasi ning võtab ühiskonna päästmisel põhirolli. Need on mõtted, mis kõlavad viimasel ajal ka Eesti sotsiaaldemokraatide suust. Aga kas suudame siis enam riiki kontrolli all hoida?

SDE parlamendisaadik Raimond Kaljulaid ütleb, et kogu maailmas, kus on olemas solidaarsed tervishoiusüsteemid nagu Eestis või Ühendkuningriigis, mõistavad inimesed nende olulisust. „Riigid on võtnud endale rahalisi kohustusi. Isegi riikides nagu Jaapan või USA on tehtud inimestele otse rahalisi ülekandeid,“ märgib saadik. „Eelmises kriisis lähtuti neoliberaalsest loogikast, mindi väga palju kärpima, millele tekkis väga tugev vastureaktsioon populistlike poliitikate näol, siis nüüd on ruum otsa lõppenud. Enam palju hullemaks eliidi jaoks olukord minna ei saa,“ meenutab ta Trumpi ning Brexitit.

Heakene küll, riik muutub tugevamaks, jagab üha rohkem raha ka turgudelt inimestele laiali. Kas see tähendab, et ühes raha jagamisega tulevad ka raha jaotaja tingimused?

Illiberaalsed liberaalid

„Seesama nn neoliberaalne konsensus on asunud kohati käituma ise küllalt illiberaalselt ja seda juba pika aega,“ märgib Kaljulaid. „On tekkinud dogmad, milles kahtlemine või mille kohta küsimuste esitamine on justkui keelatud või milles nähakse rünnakut senise ühis- ja maailmakorra vastu.“

Selles võtmes näeb Kaljulaid ka viimaseid meeleavaldusi, mis jäid siiski märksa alla parempopulistliku EKRE omadele. Suuremat osa kaasaegsest populismist kannavadki parempoolsed. Kas võiksime aga näha ka vastukaalu, kuskilt maailmast kerkimas Trotski ja Lenini vaimu?

Kaljulaid ütleb, et vasakpoolsus peab suutma end samuti leida 21. sajandis. Miks mitte propageerida mõtet, et ka tasuta internet on samasugune õigus nagu maanteed. Ning viia maksustamise koormust ümber tarbimiselt vara peale – kust leiaks kriisi ajal vahendeid ka inimeste otse toetamiseks. Kuid see on vaid üks pool.

Tuled kustuvad

„Sotsiaaldemokraatlike erakondade tuled on kustunud või kustumas väga paljudes riikides,“ möönab Kaljulaid. „Ka Eesti sotsiaaldemokraadid on ideoloogilises kriisis. Milline tulevik peaks välja nägema? Kas läheme Jeremy Corbyni, Bernie Sandersi või Elisabeth Warreni vasakpoolsuse suunas või tegema oma panuse, et valijad tahavad ühel hetkel tulla tagasi Tony Blairi neoliberaalse konsensuse juurde.“

„See on väga suur küsimus ka Eesti sotsidele ning jama lugu on selles, et seda otsust saab teha vaid ühe korra, riskid on väga suured,“ tõdeb ta.

Saates veel

Kui riik tahab end taaskehtestada, siis kuidas leppida nii kehva teenusega, mida pakkus näiteks vaktsiinihankes riikidest veelgi võimsam bürokraatia – Euroopa Liit?

Kui murelikud peaksime olema, et riigid üldiselt kipuvad vabadusi võtma, mitte juurde andma?

Kas ka meil tasuks maailma ebakindlust arvestades pikkade prognooside asemel lihtsalt päeva kasutada ning lihtsalt laenata, laenata, laenata?

Kuula Krister Parise erisaadet Raimond Kaljulaidiga siit!