Pagulasabi juht: pooltel Valgevene piiril tõrjututel võib olla alus asüüli saada.

Hübriidsõda. Inimesed kui relv. Illegaalsed immigrandid. Okastraat. Lugedes kirjeldusi Valgevene piiril kujunenud pagulaskriisist kipub inimlik pool kergelt ununema.

Mitu tuhat neist jõudis Leetu. Küllap Valgevene võimude teadliku tegevuse tulemusena. Sajad on aga Valgevene piiridel naabermaadega lõksu surutud. Ei pääse edasi, ega ka tagasi, sest Valgevene ei luba. Kui mitu ööd oleksite teie praeguste ilmadega valmis veetma telgis kõige elementaarsemategi vahenditeta? Kuid talv läheneb.

Eesti pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop märgib, et riigid rikuvad sel kombel mitmeid ise endale võetud kohustusi. Näiteks on põgenike taoline tagasitõrjumine täiesti lubamatu.

Pealegi näitab statistika, et meil peaks olema kohustus ligi pooltele neile asüüli anda. Seda enam, et nende seas on ka Lukašenka režiimi eest põgenevaid Valgevene kodanikke.

„Leedus on üle 2800 inimese Iraagis. Kui vaadata näiteks 2020. aasta andmeid, siis üle 40% iraaklastest, kes Euroopas varjupaigataotluse esitasid, selle kaitse ka said,“ toob ta näitena. „Piirilaagrites ootab oma saatust ka üle 80 afgaani ja pole väga vaielda, et Afganistan on koht, kuhu oleks praegu väga turvaline minna.“

Lisaks said mullu kaitse üle 80% Euroopasse jõudnud süürlastest.

Saates veel

Mis pani suurt hulka eestlasi piirile jäänud põgenikke abistama?

Mida ütleb rahvusvaheline õigus näiteks Leedu katsete kohta asüüliprotsessi lühendada ja põgenikke kiirkorras tagasi saata?

Kui palju inimlikkust on üldse jäänud debatti rände üle?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Anu Viltropiga siit!