Oudekki Loone: Valgevene režiimi väljastpoolt muutmine oleks okupatsioon

Pärast Valgevene piraatlusakti Ryanairi lennuki kallal juhtis Venemaa välisministeerium tähelepanu, et väga sarnasel kombel püüdsid lääneriigid saada enda kätte vilepuhuja Edward Snowdenit.

Venelased polnud ainukesed, kes tõstatasid küsimuse lääne topeltstandarditest. Riigikogu väliskomisjoni liige Oudekki Loone tõstis esile, et Snowdeni kinninabimiseks veensid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaad, Hispaaniat, Portugali ning Itaaliat sulgema oma õhuruumi Boliivia presidendi Evo Moralese lennukile, mis oli startinud Venemaalt. Viini maanduma sunnitud lennuk otsiti läbi (Snowdenit pardal polnud).

„See oli riigipea lend, mis on eriti kõrge diplomaatilise puutumatusega,“ rõhutas Loone. „Kui Snowden oleks kinni võetud, oleks ta viidud Ühendriikidesse, kus temaga kes teab mis juhtunuks. Guantanamot me kõik teame.“ „Erisaates“ Krister Parisega meenutas Loone veel mitmeid juhtumeid, kus lennutransporti on poliitilistel põhjustel takistatud – ehk jutt „pretsedenditust“ käitumisest Valgevene poolt on selgelt üle pingutatud.

Kas on aga sellele vaatamata õigustatud ning piisavad praegused Euroopa Liidu sanktsioonid Valgevene vastu? Kas nad suudavad tuua kaasa muutusi?

„Kas see oli hea relv ristisõdijatele?“ küsis Loone vastu. „Mis puutub režiimimuutust või valitsuse muutust Valgevenes, siis see on valgevenelaste enda asi. Kui me väljastpoolt seda teeme, siis see on okupatsioon.“

Loone oli kriitiline ka Valgevene lendude piiramise suunal: „Me just nägime, kuidas üks lennuk tiirutas ning tal ei õnnestunud Hispaaniasse minna. Selle tulemus on, et Euroopa ja Valgevene inimesed suhtlevad vähem. See on signaal valgevenelastele, et „me ei taha teiega rääkida, rääkige venelastega““.

Lähemalt kuulete saates,

kus veel:

Kui kaitstud on üldse inimesed võõral territooriumil? Praegu teame ennekõike Vene operatsioone, olgu Skripalid või inimröövid Ukrainast või tšetšeeni likvideerimine Berliinis jne. Aga teisalt tuleb kohe meelde ka Öcalani nabimine Keenias või Eichmanni röövimine Argentinas. Aga miks mitte ka bin Ladeni tapmine Pakistanis või Soleimani tapmine Iraagis.

Miks laseme oma valitsustel nõnda karistamatult toimida? Või meid näiteks sõtta valetada nagu Iraagis?

Kui me räägime väärtuspõhisest poliitikast, siis klassikaline dilemma, et kas tohime ohverdada majandushuve väärtuste nimel - on see üldse õige küsimus?

Kuula „Erisaadet“ pikemalt siit!