Vali episoodPodcastid.ee
0:000:00
Endine välisminister, suursaadik Moskvas ning praegune Euroopa parlamendi liige Marina Kaljurand leiab, et Tšehhil pole ühtse Euroopa toetuse küsimiseks piisavalt poliitilist kapitali.
„Küsimus on selles, kuidas riik suudab veenda, et tal on õigus,“ märkis ta kahtlustuse kohta, et Vrbětices korraldasid laskemoonalao plahvatuse kaks GRU agenti.
„Selles osas ei ole tšehhid kindlasti hästi hakkama saanud. Kui veel eelmisel nädalal näis pilt olevat selge, et GRO osales plahvatuses, neid on nähtud, siis nädalavahetusel läks asi päris segaseks, kui president Miloš Zeman hakkas rääkima hoopis muud.“
Nimelt tegi Zeman pöördumise, kus ütles, et tegelikult on uurimises kaks versiooni – nii sabotaaž kui ka õnnetusjuhtum. Tšehhi valitsus eesotsas peaminister Andrej Babišiga lükkas aga presidendi väited ümber, öeldes, et keskendutakse üksnes GRU versioonile.
Kaljuranna sõnul pole muu maailma jaoks väga tähtis, et Zeman tunneb Venemaa suhtes sümpaatiat. „Ta on riigipea. Ta on riigi president ning tema sõna kuulatakse.“
Nõnda ongi praegu saatnud solidaarsusest Tšehhiga Vene diplomaate välja vaid Balti riigid, Slovakkia ja Rumeenia. See on suur vahe olukorraga, kus samad agendid mürgitasid Salisburys ärahüpanud agendi Sergei Skripali ning tema naise – ja valdav enamus EL-i liikmesriike (peale 5 riigi) vastas Vene diplomaatide väljasaatmisega.
„Nüüd Venemaa vaatab, mis on lubatud Ida-Euroopa riigis, millel on Vene-sõbralik president,“ sõnas ta. „Vaatab ja itsitab, kuidas Euroopa Liidus püütakse ühtsust saavutada – tulevad avaldused siit ja sealt, aga ühtset hukkamõistu pole.“
Kaljurand märkis, et omalt poolt Tšehhile solidaarsust näidanud Eesti peaks nüüd ka omalt poolt püüdma lääneriike veenda vastusammudega ühinema.
Saates veel
Mida üldse annab diplomaatide väljasaatmine peale sümboolse hukkamõistu?
Kui tõenäoliselt on väljasaadetavate näol tegu spioonidega? Miks Kaljurand ise Kremli soovituse peale 2007. aastal koju ei sõitnud?
Tšehhi sündmustest sõltumatult on saatnud lähiajal Vene diplomaate välja ka Poola, Bulgaaria, USA. Neist viimane kehtestas ka sanktsioonid. Millised neist eriti haiget teevad?
Mille eest on üldse õige sanktsioone kehtestada – kui eri kaalukaussidel asuvad Krimm ning Navalnõi?
Mida teha Türgiga, kelle ärrituseks on sarnaselt USA presidendile Joe Bidenile ka meie riigipea Arnold Rüütel nimetanud armeenlaste tapatalgusid 1915. aastal genotsiidiks?
Kas peaksime toetama teise presidendi Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut keelata Vene kodanikel (peale erandjuhtumite) sisenemine Euroopa Liitu?
Kuulake Krister Parise erisaadet Marina Kaljurannaga siit!