Vali episoodPodcastid.ee
0:000:00
Kui teistel šampusekorkide paugud juba käisid, magas Martin Helme alles sügavasti ning vaatab valitsemismängu nüüd kõrvalt. Ent veelgi suuremalt distantsilt, parlamendist väljas olles ootab kriisi tulemust ka Eesti 200.
„Kui eelmine oli kaabude valitsus, siis nüüd tuleb seelikute valitsus,“ andis Eesti 200 juhatuse liige Marek Reinaas hinnangu moodustuvale uuele koalitsioonile. „Tänu sellele võiks sellele märksa vähem laetud teemasid ning rohkem praktilisi.“
Samas on just Eesti 200 väljendanud oma esimestes kommentaarides lootust, et minnakse edasi ka ühiskonda kõvasti raputanud perekonnateemaga – ehk tagada ka samasoolistele paaridele võrdsed õigused praegusel kujul abielupaaridega. Reinaas märkis, et ega ei saagi tegeleda üksnes viimastel aastatel tekitatud suure kahju tagasipööramisega, vaid peaks kriisi ära kasutama nii rohepöördeks kui ka näiteks inimõiguste vallas edasiliikumiseks. „Siiski on näha, et praegusest riigikogust vaatamata valitsuse muutusele märkimisväärselt uut kvaliteeti oodata pole, seega oleks kõige ausam riigikogu tööandja ehk rahva vastu see, kui nad saaksid valida sinna uued esindajad,“ sõnas Reinaas. „Ei ole praegu võimalik teha tiksuvat kevadrahuvalitsust. Eesti on olukorras, kus sellise valitsuse tegemine on päris-päris mõttetu. Loksumine-ja-tiksumine valitsus oleks kõige hullem.“
Aga mis peaks ometi motiveerima praeguseid riigikogu jõude, kes oma kohtade arvus üksnes kaotaksid?
Ega valitsuskriis liiga vara tulnud, arvestades vajadust mitte tekitada tõmblusi võitluses koroonaga?
Kui kaua peaks kestma ikkagi tõenäolise kuritööga vahelejäänu purgatoorium?
Kumb on hullem probleem – erakondade rahastamine või hoopis kulutamine?
Ning – kas kaabude ümber on nüüd ühemõtteline ja selge sanitaarkoridor?
Kuula Krister Parise saadet Marek Reinaasiga siit!