Kas Venemaa „kaose külvamise“ poliitika ongi alanud?

Kui Vladislav Surkov kõneleb, siis teda pannakse tähele. Venemaa kunagise doktriini „suveräänse demokraatia“ looja, Našide ning Novorossija tagantõhutaja, putinismi legend tuli äsja välja oma uue artikliga.

Jurist ning ühiskonnaaktivisti Jevgeni Krištafovitši suhet praeguse Venemaa juhtkonnaga iseloomustab hästi vahva Švejki suhe ülemleitnant Dubiga – neil on alati „miski kana kitkuda“. Ja sestap tunneb Krištafovitš Putini seltskonna mõtlemist nii palju, kui seda piiritaguseid võnkeid lugedes üldse võimalik tunnetada on.

Ning infosfääri lõhestavad kummalised võnked. Kremli julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev võrdles äsja Ukrainat Afganistaniga. Venemaa välisluure aga 2008. aasta Gruusiaga (mil Venemaa teatavasti sisse tungis).

Ning nüüd Vladislav Surkovi artikkel, mida võib lühidalt kokku võtta kui soovitust külvata enda riigis tekkinud ebakõlad kaosena naaberriikidesse.

„Surkovil on vaieldamatult õigus, et see on väga hea taktika,“ kõneleb Krištafovitš, kes kirjeldab seejuures Surkovi veel idealistina. „Eriti, kui need naabrid on mitte sama tugevad kui sina. Vene keeles on väga hea väljend: Пока толстый сохнет, худой сдохнет (kuni paks kidub, kõhn kõngeb).“

Saates veel:

Kuidas paistab selle taustal Ühendriikide hoiatus oma liitlastele, et Venemaa rünnak Ukraina vastu võib alata juba jaanuaris?

Mida igatseb Putin sellise ähvardamise taustal enim: võtit korterisse, kus raha on; Ukraina hävitamist või hoopiski austavaid telefonikõnesid?

Kui palju annab veel tõmmata pingule kruvisid Vene ühiskonna ümber?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!