Kas Euroopa vaktsiinipass jõuab kohale alles siis, kui epideemiast vaid mälestus?

Kolmapäeval andis Euroopa komisjon hoo sisse nn vaktsineerimispassile, mis peaks juba juunist võimaldama kaitsesüstid kättesaanutel ühenduse piires vabalt liikuda.

Arvestades ühenduse senist läbikukkumise piiril balansseerivat kogemust vaktsiinide muretsemisega võib mõista, kui suhtuda edulootusesse pehmelt öelda skepsisega.

E-riigi akadeemia küberturvalisuse vanemekspert Merle Maigre toob esile, et nn rohelise digitaalse sertifikaadi valmimiseks tuleb ületada terve rida probleeme.

Mis vaktsiinid sinna kanda? Kuidas tagada võltsimiskindlus ning andmete turvaline liigutamine erineva digitaalse võimekusega liikmesriikide vahel? Kas see sobiks ennekõike reisimiseks või hakatakse vaktsineerimistõendite puudumisel tulevikus inimesi ka töölt lahti laskma?

Vaat et kõige rohkem tekitab Euroopas küsimusi eetiline: ega ei jaga vaktsineerimistõend ühiskonda kaheks, kus ühtedel on suuremad õigused kui teistel? Kui õiglane on see, et vanemaealised pääsevad liikuma varem kui noored, kes just ennekõike nende kaitseks kodus istuvad? Mis saab neist, kes meditsiinilistel põhjustel vaktsiini ei saagi? Aga usulistel?

Ameerikas on teine lähenemine

„Euroopas on see mure väga päevakorras. Kohe lüüakse letti see, et sellise sertifikaadiga võib tekkida olukord, kus keegi on diskrimineeritud,“ kirjeldas Maigre. „Ma ei ütle, et see on halb, kuid näiteks Ameerikas pole ma selliseid argumente kordagi kuulnud. Seal keskendutakse sellele, mis tuleb ära teha.“

Maigre peab siiski positiivseks, et just Euroopa Liit ühtse standardi loomist eest veab. Nii on suurem lootus, et vaktsiinipassist ei saa piltlikult uus HOIA äpp, millega ei osanud pärast valmimist keegi midagi peale hakata. Ehk millest sai E-riigi akadeemia juhi Hannes Astoki sõnu kasutades äraunustatud mängukaru.

Kuniks Euroopa Liidu tasandil on alles käivitumas diskussioon, liiguvad mitmed maad edasi juba oma projektidega. Näiteks Austria plaanib enda vaktsineerimispassiga tulla välja aprillis. Ülemaailmselt loodab kehtestada ühtse standardi kehtestamist aga näiteks Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA).

Saksamaa leige huvi

Kogu kirjeldatud probleemide pundar tähendab aga, et kui kiiresti edasi ei minda, jõuab Euroopa Liidu algatus jõuab küpsemisjärku ajaks, kui seda enam kellelgi väga vaja ei lähe. Näiteks on juba nii suur hulk inimesi vaktsineeritud, et sisuliselt puudub passidel mõte.

„Näiteks Saksamaa ütleb aga, et nende jaoks ei ole see teema praegu aktuaalne, sest vaktsineerimistempo väga aeglane,“ tõi Maigre näite. „Kui reaalne on, et juuniks jõutakse lahenduseni? Ma ei tea. Kuid ilmselt on vaja ambitsioonikaid tähtaegu.“

Kuula Krister Parise saadet Merle Maigrega siit!