Daniel Kõiv poliitikutele: jätke noorte seksuaalelu ometi rahule ning laske meid valima

Daniel Kõiv (17) sai tuntuks, kui protesteeris üksinda päevi Toompeal meelt avaldanud maski- ja vaktsiinivastaste vastu. Tema sõnul tuleb oluliselt rohkem panustada noortesse täna, et vältida samasugust mõistusevastast radikaliseerumist tulevikus.

Kõiv väljendab imestust, miks tehakse poliitikavalikuid just noorte arvel – ajal, mil järsult kasvanud vajadus psühhiaatrilise abi järele ning kasvanud enesetapukatsed on käegakatsutav fakt, vähendatakse ka võimalusi end huvihariduses teostada. Tulemuseks võime tema sõnul saada katkise ühiskonna, mille vilju maksame 20 aasta pärast.

„Noortel jäi ilma suhtlusest ja tähelepanust, kuulamisest – et keegi neid ära kuulaks! Nad istusid kodus, üksi oma mõtetega, üksi, üksi, üksi!“ rääkis ta. „Mis on aga kõige halvem – riigi tasandil seda olukorda ei lahendata.“

Kõivu sõnul pole samas midagi muud oodata, kui vaadata riigikogu koosseisu, kus ainus noore määratluse alla minev saadik on Ruuben Kaalep – kelle vaated kindlasti ei esinda kõiki noori (Kõiv ise peab endale kõige lähedasemaks erakonda Eesti 200).

Arusaamatud vanusepiirangud

Seetõttu väljendabki ta imestust: kui kohalike omavalitsuste valimisel saab hääletada juba 16-aastasena, siis miks ei laiendata sama ka parlamendi valimisele? Kõlab nagu pokazuha.

Üleüldse võiks Kõivu sõnul kaaluda 18-le elueale seatud piiride ülevaatamist. Näiteks võtta eeskuju Saksamaast, mis lubab kergeid alkohoolseid jooke nüüd tarbida juba 16. eluaastast – sest rangetest keeldudest loobumine võib paradoksaalselt tarbimist vähendada. Ta küll tunnistab, et antud mõte Eestis ilmselt läbi ei läheks: „kui ma tuleksin sellise ettepanekuga välja, vaadataks mind ilmselt ühe kahtlase mehena“.

Küll aga ärritab teda, kui vanem põlvkond sekkub noorte seksuaalellu. Tema on vastu mõtetele tõsta seksuaalse enesemääratlemise iga praeguse 14 asemel 16 peale.

„Loomulikult vajavad noored kaitsevõimalust. Aga miks peaks ütlema mina, kes kellega k*pib, kui see pole pedofiilia või muu seadusevastane tegevus? Minu jaoks on 14-aastane noor täiesti kaine, oma peaga mõtlev inimene, kes suudab langetada otsuseid,“ kõneleb Kõiv. „Kui ta ei suuda, siis pole küsimus mitte puudulikus seaduses, vaid seksuaalhariduses. Ja mitte, et lastele ei näidataks piisavalt nokusid ja muud, vaid et ta peab oskama öelda „ei“ ning mõistma, et suhtes peab olema konsensus.

Saates veel

Kui hukas on praegused noored eelmiste põlvkondadega võrreldes?

Miks on Eesti maailma ühed tublimad kooliõpilased ühtlasi ühed kõige õnnetumad?

Kas endiselt kehtib tõdemus, et kes pole noorena revolutsionäär, on südametunnistuseta, aga kes pole vanaduses konservatiiv, on loll?

Kuula Krister Parise erisaade Daniel Kõivuga siit!