Metsaomand on investeering, mille väärtuse määramine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Metsaomanikud seisavad sageli küsimuse ees, milline on nende vara tegelik turuhind ja millistel alustel see kujuneb. Hindamisprotsess pole kunagi ühemõõtmeline, vaid eeldab nii praeguse olukorra hindamist kui ka tulevikuväljavaadete analüüsimist.
Kaks erinevat hindamise viisi
Metsamajanduses kasutatakse kahte erinevat hindamismudelit, millest kummalgi on oma kindel rakendusala. Esimene mudel vaatab praegust hetke ja keskendub küsimusele, mida saaks metsast kohe realiseerida. Selline lähenemine annab vastuse, milline on raiuvalmis puitude väärtus hetkel turul.
Teine mudel võtab vaatluse alla pikema ajaperioodi. Siin arvestatakse kõiki tulevikus tekkivaid kulusid ja laekumisi, samuti metsamaa geograafilist asukohta, maaviljakust ning üldist seisukorda. See annab tervikliku pildi, kuidas metsamaa väärtus aja jooksul kujuneb.
Kohese realiseerimise puhul hinnatakse neid puid, mis on jõudnud raiematurusse ja mida saab viivitamatult maha võtta ning müüa. Metsamaa koondväärtus aga koosneb mitmest komponendist – raiutav puistu, maatüki baashind, tulevased laekumised ja metsamajanduslikud võimalused kokku.
Kasvava puistu hindamine
Praegu kasvava metsa väärtuse väljaselgitamiseks tuleb teostada põhjalik uuring. Lähtepunktiks võetakse metsamaa alushind ilma metsata ning lisatakse sellele puistu väärtus täislageraie stsenaariumi järgi. Täielik raie tähendab, et kogu valmis puit võetakse maha ühekorraga.
Sellises stsenaariumis tuleb arvestada mitme olulise teguriga. Esimese sammuna sorteeritakse puit puuliikide ja kvaliteediklasside kaupa, sest hinnad varieeruvad suuresti sõltuvalt sellest, kas tegemist on esimese või teise sordi materjaliga. Järgmisena tuleb välja selgitada, millised on raiumise ja kokku veomise maksumused. Need sõltuvad puistu suurusest, kasvuala iseloomust ja seal kasvavate puuliikide osakaalust.
Kolmas komponent on puidu müügihind, mis võib pärineda kas RMK avalikel hindadel põhinevast vahelao süsteemist või eraettevõtete otsekokkkuostust. Nende hindade vahel võib olla märkimisväärne erinevus. Neljas tegur on transpordi kulu, mis arvutatakse metsamaa asukoha ja lõpliku sihtkoha vahelise distantsi põhjal.
Raiumise ja väljaveo kulud
Raiumise ja veotööde kulutused pole iial standardsed. Need kujunevad paljude muutujate koosmõjul – puidu maht, transportimise distants ja domineerivad puuliigid. Kuuse töötlemine võib olla kallim kui männi töötlemine, samuti mängivad rolli maastiku keerukus ja tehnika ligipääsetavus. Nende tegurite täpne arvestamine võimaldab saada realistlikku pilti metsa turuväärtusest konkreetsel ajahetkel.
Olulist rolli mängib ka see, kas puit suunatakse RMK vahelattu või edastatakse kohe eraettevõtete lõppladudesse. RMK süsteemis on hinnad avalikud ja läbipaistvad, eraettevõtted aga võivad pakkuda soodsamaid tingimusi, eriti kui tegemist on suuremahulistega. Hinnavahed võivad küündida mitmekümneni euroni kuupmeetri kohta, mis suure mahu korral tähendab olulist rahalist erinevust koguväärtuses.
Lageraie
Täislageraie majanduslik tasuvus sõltub tulude ja kulutuste lõplikust vahest. Sissetulek tuleb puidu müügist, kuid sellest tuleb lahutada kõik eelnevad kulud. Metsamaa lõplik realiseerimisväärtus näitab, kui palju jääb kätte pärast kõigi töövõtjate, transpordi ja muude teenuste tasumist.
Pikema aja perspektiivis vaadatakse ka tulevikupotentsiaali. Arvestatakse mitte üksnes hetkel müüdava puidu hinnaga, vaid ka võimalustega, mida metsamaa pakub tulevikus. See käsitlusviis sobib eriti nende puistute hindamiseks, mis pole veel täiskasvanud, kuid mis annavad kindla lubaduse tuleviktulude osas.
Noor mets
Noored puistud vajavad teistsugust hindamiskäsitlust võrreldes täiskasvanud raielangidega. Siinkohal mängib rolli metsamaa baasväärtus, millele lisanduvad kasvatamisega seotud investeeringud. Kasvatamiskuludesse kuuluvad noorte puude järelevaade, toiteainete lisamine, võimalikud kaitsetegevused kahjustajate vastu ja muud sammud, mis toetavad kiiret ja kvaliteetset kasvu.
Lisaks tuleb prognoosida harvendusraietest ja lõplikust täisraiest tulevikus saadavaid summasid. Kuna need tulud realiseeruvad alles aastate või aastakümnete pärast, tuleb neid diskonteerida ehk teisendada tänasesse väärtusse. Diskonteerimise põhimõte lähtub asjaolust, et täna käes olev raha võimaldab kohest investeerimist ja kasvu, seega on see väärtuslikum kui sama summa, mis saabub alles tulevikus.
Harvendusraied toimuvad metsas mitmes etapis, kui puistu jõuab keskikka. Iga harvendus toob kaasa teatud puidu müügi, aga samaaegselt ka kulusid lõikamise, kokku vedamise ja transportimise näol. Kõik need tulevased liikumised tuleb ümber arvutada tänasesse väärtusse, et moodustuks terviklik arusaam metsamaa tegelikust hinnast.
Järeldus
Hindamismetoodikate tundmine annab metsaomanikule märkimisväärse eelise majanduslike otsuste tegemisel. See loob aluse teadlikeks valikuteks, olgu eesmärgiks müük, jätkuv majandamine või täiendavad investeeringud metsakasvatamisse. Täpsed kalkulatsioonid aitavad mõista nii praegust seisu kui ka tulevikuvõimalusi.
Kui metsaomanik teab oma vara tegelikku väärtust, muutub majanduslik planeerimine lihtsamaks. Saab teha põhjendatud otsuseid selle kohta, millal on õige aeg harvendusi läbi viia, millal täisraiumist alustada ja kui palju on mõistlik investeerida metsa edasiarendamisse. Need strateegilised valikud mõjutavad otseselt metsamajanduse tulusust pikemas perspektiivis.
Kui puuduvad erialased teadmised või aeg põhjalike arvutuste tegemiseks, tasub pöörduda professionaalide poole. Asjatundjad suudavad hinnata kõiki peensusi ja anda usaldusväärse hinnangu turuväärtuse kohta. Selline teenus tasub end ära eelkõige siis, kui plaanis on suuremate metsamassiivide võõrandamine või strateegiliste otsuste tegemine.
