Kuidas käib metsa istutamine samm-sammult?
Metsa istutamine on üks olulisemaid samme metsa elutsüklis. Kui raiet nähakse sageli kui lõppu, siis istutamine on alati uus algus – otsus, mis määrab ära metsa väärtuse, tervise ja tootlikkuse järgnevateks aastakümneteks algab just sellest. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et puude istutamine on pelgalt pealehakkamise küsimus, mis nõuab mõningast füüsilist tööd, siis tegelikult peitub selle taga läbimõeldud protsess, kus iga samm mõjutab lõpptulemust.
Kõik algab planeerimisest
Enne kui ükski taim mulda jõuab, tuleb hinnata kasvukohta, pinnast ja niiskustingimusi. Eestis ei ole võimalik istutada ükskõik mida ükskõik kuhu. Puuliigi valik peab vastama konkreetse kasvukoha omadustele. Liiga kuivale pinnasele ei sobi kuusk, liigniiskesse kohta ei anna head tulemust mänd. Just siin tuleb mängu metsamajandamiskava roll. See dokument ei kirjelda ainult raietöid, vaid annab ka selge suuna, milline mets peaks konkreetsel alal tulevikus kasvama. Ilma selle teadmiseta võib istutamine olla juhuslik ning majanduslik tulemus jääda oodatust kehvemaks. Vaata metsateatise esitamise juhendit ning vajadusel küsi julgelt abi metsaühistust.
Enne istutamist valmista ette maapind
Kui sobiv puuliik on valitud, järgneb maapinna ettevalmistus. See samm on sageli alahinnatud, kuid tegelikult määrab suuresti istutuse õnnestumise. Pinnase kobestamine, rohttaimestiku eemaldamine või vajadusel maapinna mineraliseerimine aitab noortel taimedel paremini juurduda ja vähendab konkurentsi toitainete pärast. Hästi ette valmistatud pinnas tähendab kiiremat kasvu ja väiksemat taimede hukkumist esimestel aastatel.
Istutamine ise toimub tavaliselt kevadel või sügisel, kui niiskust on piisavalt ja temperatuurid ei ole äärmuslikud. Taimed tuleb panna mulda õigesse sügavusse – liiga pindmine istutus jätab juured kuivama, liiga sügav võib pidurdada kasvu. Samuti on oluline istutustihedus. Liiga hõre mets ei kasuta kasvupinda efektiivselt, liiga tihe istutus tekitab hiljem liigset konkurentsi ja vajaduse intensiivsete hooldusraiete järele.
Suurem töö algab alles pärast istutamist
Pärast istutamist algab tegelik töö. Noor mets vajab hoolt, et jõuda elujõuliseks puistuks. Esimestel aastatel tuleb arvestada nii rohttaimestiku kui ka ulukite mõjuga. Vajadusel kasutatakse taimede kaitseks mehhaanilisi või keemilisi lahendusi ning tehakse hooldustöid, et vähendada konkurentsi. Just see etapp eristab edukat metsaomanikku juhuslikust tegutsejast ning istutamine ei ole ühekordne tegevus, vaid protsessi algus.
Metsamajandamiskava roll muutub eriti selgeks just pärast istutamist. See aitab ajastada hooldustöid, hinnata noorendiku arengut ning teha otsuseid, millal on aeg esimesteks harvendusraieteks. Ilma selge plaanita võib noor mets jääda hooldamata või tehakse sekkumisi valel ajal, mis omakorda mõjutab metsa kvaliteeti ja tulevast väärtust.
Metsauuendus on kohustus
Metsauuendus ei ole pelgalt soovituslik tegevus, vaid teatud juhtudel ka kohustus. Metsaomaniku vastutus tuleneb metsaseadusest ning selle järgi peab omanik tagama, et raiutud ala uueneks. See tähendab, et pärast uuendusraiet ei tohi maa jääda pikaks ajaks metsata. Omanik peab kas istutama, külvama või laskma metsas looduslikult uueneda, kuid tulemus peab vastama nõuetele.
Metsaseaduse järgi peab mets uuenema hiljemalt viie aasta jooksul pärast raiet selliselt, et alal oleks olemas nõuetekohane metsauuendus. See ei tähenda lihtsalt mõne puu olemasolu, vaid piisava tiheduse ja sobiva liigiga noor mets. Kui mets ei ole selleks ajaks uuenenud, teeb Keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks.
Metsa istutamine on investeering
Tegemist on tulevikuinvesteeringuga, mille tulemust ei näe kohe. See nõuab kannatlikkust, kuid õigesti tehes loob see aluse metsale, mis pakub nii majanduslikku tulu kui ka ökoloogilist väärtust. Metsa istutamine on strateegiline otsus. Kui seda toetab läbimõeldud metsamajandamiskava ja teadlik tegutsemine igas etapis, on võimalik kasvatada mets, mis teenib omanikku ja loodust veel pikki aastaid. Kasuta metsaühistu ja metsaspetsialistide teadmisi ning ära unusta, et ka metsa istutamine on riigi poolt toetatud tegevus. Selleks, et metsaistutamine poleks rahakotivaenulik, liitu Timber.ee metsaühistuga ning saa ligipääs toetustele.