Eesti raamatu teekonnad ehk milleks meile tõlkijad tehisintellekti ajastul_

Kultuuririkkuse podcastis on fookuses kultuuri ligipääsetavus, meediamaastiku mitmekesisus ning kunstiloojatest rääkivad lood. 📌 Ligipääsetavuse väärtus kultuuris „Kui sa lood ürituse, mis on ligipääsetav kõigile, siis sa suurendad oma publikut,” meenutab ligipääsetavuse ekspert Edvard Tuul. Arutelu keskendus sellele, kuidas teha kultuurisündmused kättesaadavaks erinevate vajadustega inimestele. Esile toodi füüsilise ligipääsetavuse olulisus, rahvusvahelised edulood ja koostöö mõju osalusvõimaluste avardamisel. Pane kõrva taha ka mõtted: „Jalgpall on ka kultuur” (Mari Puura) ja „Kultuur iseenda pärast on oluline” (Keiu Vira) 🌍 Kultuuririkkus meediamaastikul „Meie kultuur on oluliselt rikkam kui ta oli 30 aastat tagasi,” tõdes meediaanalüütik Toomas Verre. Online‑arutelus uuriti, kuidas Eesti meedias peegeldub kultuuriline mitmekesisus. Räägiti sellest, et ajakirjandus otsib häid lugusid, keelebarjäärid ei tohi takistuseks saada ning noored eelistavad pigem sotsiaalmeedia platvorme. Külalised nentisid, et kunstid ja kombed levivad kiiresti ning „kui ei ole rääkijaid, siis ei ole ka lugusid”. Sündmusest kerkis esile vajadus tuua eri kultuuride hääled meediasse ja leida uusi viise noortega suhtlemiseks. 🎨 Kunst, lood ja kaasav ühiskond Arutelus räägiti identiteedi, kuuluvuse ja kultuurilise integratsiooni teemadel. Kultuurikorraldaja Maarja Kõus jagas oma kogemusi Haapsalu ja Läänemaa muuseumitest ning rõhutas kultuuriürituste tähtsust kogukonna kaasamisel. Arutleti haridusprogrammide ja integratsiooniprojektide üle, naiste rollist kultuuripärandis ning sellest, kuidas lugude jutustamine liidab inimesi. Samuti puudutati tehisintellekti rolli loomeprotsessis ja leiti, et kunstikonkursside ja stipendiumidega saab noori innustada kunsti ja pärandit väärtustama.