Kirjeldus
Vertigo ehk peapööritus võib olla väga ebamugav ja hirmutav, kuid enamasti ei tähenda see rasket haigust. Küll aga tuleb kiiresti abi otsida siis, kui peapööritusega kaasnevad valu, teadvusehäired, nägemis- või kõnehäired, tundlikkuse muutus või võimetus püsti seista ja kõndida, selgitab Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen. Seekordses „Tervisetarga“ saates räägime, kuidas eri tüüpi pearinglust ära tunda ning millal tasub nõu pidada perearsti või pereõega. Juttu tuleb ka sellest, miks vertigo puhul ei ole sageli esmane lahendus tablett, vaid liikumine, võimlemine ja tasakaaluorgani treenimine. Dr Ingerainen selgitab, millal on abi füsioterapeudist, mida kujutavad endast peapöörituse puhul kasutatavad spetsiaalsed manöövrid ning miks ei tasu neid kodus omal käel liiga julgelt katsetada. Lisaks räägitakse kardetud, kuid vähe esinevast Ménière’i tõvest, iiveldusest, korduvatest vertigodest ja sellest, miks laste peapööritust tuleks võtta tõsisemalt kui täiskasvanute oma. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Diana Ingerainen Pildi autor Raul Mee
