Vali episoodPodcastid.ee
0:000:00
Episood
Kui ELi ja USA kaubandussuhetega on seis nagu ta on, siis mõneti tähelepanuta on jäänud, et läinud nädalavahetusel allkirjastat Paraguays EL-Mercosure vabakaubandusleping, millega luuakse maailma suurim vabakaubanduspiirkond. „Logistikafirmadel tasub juba praegu vaadata Lõuna-Ameerika suunas,“ nentis välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna ekspert Kristi Kraavi-Käerdi.
Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna ekspert Kristi Kraavi-Käerdi tegi viimasel logistika aastakonverentsil põhjaliku ülevaate maailma kaubanduses toimuvast, mis jõuab nüüd „Logistikauudised eetris“ lavajuttude erisaates ka Äripäeva raadio kuulajateni. Kraavi-Käerdi sõnul on Euroopa Liit juba ajalooliselt olnud vabakaubanduse eestkõneleja, kuid viimaste aastate kriisid – pandeemia, geopoliitilised pinged ja tarneahelate katkestused – on toonud kaubanduspoliitikasse mõiste „avatud strateegiline autonoomia“. See tähendab turu avatuse säilitamist koos teadliku sõltuvuste vähendamisega. Kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformid liiguvad aeglaselt, on EL pannud suurema rõhu just kahepoolsetele vabakaubanduslepingutele. Mis on Mercosur ja mida leping endast kujutab? Mercosur on Lõuna-Ameerika majandus- ja tolliliit, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Euroopa Liidu jaoks on tegu ühe mahukama kaubanduslepinguga: tööstuskaupade osas liberaliseeritakse ligi 91% kaubavahetusest ning põllumajanduses kaotatakse senised väga kõrged, kohati kuni 55% tollimaksud järk-järgult. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendab see ELi ettevõtjatele ligikaudu nelja miljardi euro suurust kokkuhoidu ainuüksi tollitariifide vähenemise arvelt. Eesti kaubavahetus Mercosuri riikidega on seni olnud tagasihoidlik. Põllumajandussaaduste eksport jääb napilt üle miljoni euro, samas kui tööstuskaupade kaubavahetus ulatub juba kümnetesse miljonitesse eurodesse ning bilanss on selgelt Eesti kasuks. Teenuste ekspordis – sh logistika, IT ja muud äriga seotud teenused – on potentsiaal veelgi suurem. Prognooside järgi on Mercosuri suunalise ekspordiga Eestis seotud umbes 1500 töökohta ning lepingu jõustumise järel võib kaubavahetus kasvada 7–8%. See tähendab rohkem kaupu, rohkem teenuseid ja otseselt suuremaid veomahte. Logistikutele tähendab Mercosuri leping eeskätt uute kaubavoogude teket Lõuna-Ameerika ja Euroopa vahel. Pikad mereteed, suuremad konteinerimahud, vajadus usaldusväärsete sadama- ja laevaliikluse lahenduste järele ning keerukam tarneahela juhtimine tõstavad sektori rolli. Samuti kasvab nõudlus lisandväärtust pakkuvate teenuste järele – tollivormistus, ladustamine, multimodaalsed veod ja riskijuhtimine. Millised EL regulatsioonid mõjutavad lähitulevikus meie transpordisektorit? Lavajuttude erisaate teises pooles kuuleme värsket Euroopa Komisjoni esindajat Eestis, Ave Schank-Lukast, kelle ettekanne samal konverentsil keskendus erinevatele kliimareeglitele seoses transpordisektoriga ja raportitele, mis hakkavad sektorit lähiaastatel kõige enam mõjutama.
Saate pani kokku logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm.
Foto: Andreas Kralla, fotol Kristi Kraavi-Käerdi