12.06.26 Sisuturundussaade. Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust

Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.

„1980. aastate lõpus ei olnud avalikkuse mure seotud ainult poliitikaga, vaid see oli reaktsioon Nõukogude tööstuse poolt jäetud raskele keskkonnakoormusele,“ meenutab keskkonnaekspert Valdur Lahtvee.

See on avaosa eriseeriast, millega tähistatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäeva. Järgnevate kuude jooksul heidab saatesari põhjaliku pilgu Põhjamaade ja Balti riikide suhetele – alates praeguste jätkusuutlikkuse edusammude ja digitaalse integratsiooni vahendite osas kuni globaalsete tulevikuriskide ja -võimalusteni aasta lõpus.

Selles episoodis räägime muuhulgas ökoaktivismi metsikutest 90ndatest: kuidas varased rohelised liikumised otsisid üles ohtlikud Nõukogude sõjaväe jäägid, kiirguskohtad rannikul ja peatasid edukalt Lääne-Euroopast pärit ebaseaduslikud tööstusjäätmete veod.

Samuti süveneme Põhjamaade mudelisse: kuidas Taani, Rootsi, Soome ja Norra pakkusid olulisi teadmisi, seadusandlikke mudeleid ja materiaalset tuge, mis aitasid Eestil oma keskkonnastandardeid ajakohastada, et lõpuks vastata ELi nõuetele. Ning jätkusuutlikkuse arengusse: kuidas jätkusuutliku arengu kontseptsioon muutus õpikute teooriatest, nagu „ökoloogiline jalajälg”, praktilisteks piirkondlikeks tegevusteks, nagu Baltic 21, ja kuidas Eestist sai rohelise digitaliseerimise teerajaja.

Podcasti juhib Tarmo Virki.

Podcast on inglise keeles.

Pildil: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Valdur Lahtvee mõtiskleb 35 aasta pikkuse Põhja-Balti rohelise koostöö üle. (Foto: Tarmo Virki)