Kirjeldus
Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus.
Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada.
Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“
Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“
See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta.
Saadet juhib Hando Sinisalu.
