Vali episoodPodcastid.ee
0:000:00
Sisuturundussaates „Energiakool“ arutlevad president Kersti Kaljulaid ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana.
Kaljulaidi sõnul tuleb vaadata suuremat pilti, mitte ainult elektrit või gaasi. „Meie eesmärk peab olema, et kõik tarneahelad idasuunal oleksid läbi lõigatud absoluutselt kõikides kütuseliikides,“ rõhutas ta. President tõi esile ka vajaduse investeerida salvestusvõimsustesse ja elektrivõrkude tugevdamisse: „Mida me ei peaks maksma, on omaenda otsustamatuse hind.“
Mihkelson osutas, et Venemaa energiatulud on endiselt märkimisväärsed. „Aastas teenib Venemaa keskmiselt 120 miljardit dollarit fossiilkütuste müügist. Kõige parem relv nende mõjutamiseks on peamise tuluallika vähendamine,“ ütles ta. Samas meenutas ta ajaloolisi näiteid, kus naftaturu surve on viinud geopoliitiliste murranguteni.
Arutelu käigus tõdeti, et energiajulgeolek ei tähenda ainult hindade või tarnekindluse küsimust, vaid on ka väärtuspõhine valik. „Isegi makstes natuke kõrgemat hinda, toetame Ukrainat ja kindlustame oma vabadust,“ võttis Kaljulaid mõtte kokku. Mihkelson lisas, et eestlaste „positiivne rahulolematus“ on jõuallikas, mis sunnib otsuseid tegema ka keerulistes oludes.
Kuula saadet ja saa teada, millised sammud on Eesti ja Euroopa energiajulgeoleku tugevdamiseks kõige kriitilisemad. „Energiakooli" juhib Henrik Kalmet.
Fotol Henrik Kalmet, Kersti Kaljulaud ja Marko Mihkelson. Foto: Alexela