1926. aasta septembris leidis pensionil raudteetööline Schneebergi äärselt vaateplatvormilt härrasmehe enesetaputunnustega laiba. Surnud mehe taskus oli hüvastijätukiri, milles dr Kammerer palus, et tema surnukeha ei viidaks koju, vaid otseteed lahkamisele. Sel kombel saaks veel lahkununagi teadusele kasulik olla.
Nii lõppes 20. sajandi ühe silmapaistvama lamarkistliku bioloogi Paul Kammereri elu, nii algab Arthur Koestleri raamat “The Case of the Midwife Toad” [1]. “Köidikkonna juhtum” on suurepärane intellektuaalne põnevusromaan kaasaegse evolutsiooniteooria sünniloost, kus seisid vastamisi lamarkistid ja neodarvinistid. Esimesed väitsid, et organismide eluajal omandatud tunnused on pärandatavad, teiste arvates olid evolutsiooni kaheks sambaks juhuslikud geenimutatsioonid ja looduslik valik. Kammereri kuulsad eksperimendid salamandrite ja sellesama köidikkonnaga valmistasid neodarvinistidele palju peavalu ning lõpuks süüdistati teda katsetulemuste võltsimises. Mõned nädalad peale kõnealuseid süüdistusi võttis Kammerer endalt elu.
4. märtsil Tartus salvestatud saates vestlesin ma Mihkel Kunnuse ja Andres Kurismaaga Koestleri raamatust, lamarkismist, neodarvinismist ja paljudest muudest asjadest. See vestlus on orgaaniliselt seotud Tähenduse teejuhtide 83. vestlusringiga “Bioloogia armuke”, [2] kus mu vestluskaaslasteks olid Kalevi Kull ja Toivo Maimets ning me rääkisime lamarkismi tagastulekust epigeneetika sildi all.
Minu arvates on mõlemad vestlused tõesti väga põnevad.
Head nädalavahetust!
H.
———————————
[2] www.youtube.com/watch?v=t6yOUzoHIUk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=84
