Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tipptriatleet Marko Albert. Tänaseks on Markol käimas 20. triatloniaasta. Algselt ujumisega alustanud, on Marko triatloniga tegelenud alates 1997. aastast. Ta on saavutanud mitmeid prestiižeid kohti erinevatel triatlonidistantsidel, sh Hawaii Ironman World Championships’idel 13. (2011) ja 14. (2016) koha ning Frankfurtis Ironman European Championship’il 4. (2016) ja 7. (2017) koha. Sel aastal läheb ta Hawaiile jahtima kohta esikümnes, mis on ka tema üks olulisemaid sportlaskarjääri peaeesmärke. Markoga raudmeheks olemisest räägimegi.
“Kõige valusam hetk ebaõnnestumiste seisukohalt oli Pekingi OM. Ma olin neli aastat mõelnud sellest ja teinud kõik selle nimel ning siis kuus päeva enne võistlust sain toidumürgituse, mistõttu minust ei olnud võistlusel asja. Võistlusele järgneval hommikul tõused üles ja mõtled, et mis nüüd!? Sellest üle saamine ikka võttis oma aja. Kuna ma läksin sisuliselt kohe peale seda oma esimesele kannakõõluse operatsioonile, siis mul ei olnudki midagi muud teha kui keskenduda uutele asjadele. See on ju uus eesmärk kohe — taastuda võimalikult kiiresti. Mulle tundubki, et mida kiiremini ma olen seadnud endale uued eesmärgid ja nõuks võtnud ennast tõestada, seda kiiremini ma unustan ka need eelnevad altminekud. Niikaua kuni sa usud, et sa suudad maailma tasemel kaasa rääkida, niikaua ei ole mitte kellelgi teisel õigus sulle ka midagi ette heita. Kui sina arvad, et sa oled selleks suuteline, siis tuleb anda minna. Ära jäta midagi ripakile, mida sa ise usud, et oled suuteline saavutama.” — Marko Albert
Kuulake kindlasti …
