Minu seekordseks vestluskaaslaseks on hariduspsühholoog Grete Arro. Grete toimetab igapäevaselt Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi teadurina ning tema uurimishuvid koonduvad kognitiivse, arengu- ja neuropsühholoogia ristumiskohtades. Tahtsin Gretega rääkida õppimisest, arengust ja kasvust teaduslikust perspektiivist ning kuidas see kõik tuua organisatsiooni ja juhtimise konteksti. Temaga vestlus on elav, laetud, kirev ja pungil vastuolulisustest tavaarusaamadega. Mulle meeldib tema ülihea väljendusoskus, õhin oma valdkonna suhtes ja valmidus vaadata õppimisprotsessi nii nagu me tavapäraselt ehk ei oskaks isegi mõelda.
“Selleks, et me julgeksime vigu teha ja meie õppimiskõver oleks maksimaalne, peab meid ümbritsema motivatsioonilises mõttes tervislik keskkond. Selles osas oleme me ikkagi ka veel täna väga halvas kohas. Kui tuua välja tingimused, mis mõjuvad halvasti õppimisele, siis näiteks võistluslikkus, konkurents, võrdlemine pärsib tugevalt õppimisprotsessi. Igasugune võistlemine tapab õppimise. Siia alla käib ka avalik võrdlemine – no näiteks siiamaani tavapärane praktika, kus jagatakse kuu töötaja tiitleid ja ulatatakse neile kinkekotikesi. Tunnustamine on viis võtta inimesed psühholoogilise kontrolli alla. Kui inimene saab tunnustatud, siis kas see annab edasise mandaadi eksida, kukkuda ninali, katsetada ja proovida? Ei. Enamasti muututakse pärast tunnustuse saamist palju arglikumaks kui oldi seda enne. Osad inimesed seetõttu väldivad ja põlgavad tunnustust, kuna see muudab nad sülekoerteks. Inimesed tunnevad, et nüüd nad ei saa enam ‘rebelid’ olla, nad ei saa enam samamoodi kritiseerida, kuna neid on seotud emotsionaalse kontrolli alla läbi tunnustamise. Kui me tahame, et keegi midagi õpiks ning me soovime, et inimesed teeksid hästi ja motiveeritult tööd, siis me peame elimineerima võistlemise ja konkurentsi. Organisatsioonid muutuksid niivõrd palju paremateks, kui nad koristaksid oma praktikast ära võistluslikkuse ning selle asemel pakuksid hoopis rohkem töö tähendusrikkust ja mõtestatust.” – Grete Arro
Kuulake ikka …
