Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Tehnikaülikooli professor, tööpsühholoog Mare Teichmann. Tema hariduslik taust on kliinilise psühholoogia vallas, kuid viimased paarkümmend aastat on Mare aga tegelenud töö- ja organisatsioonipsühholoogiaga. Tema pikaaegseteks teadustöö põhisuundadeks on muuhulgas olnud tööstress ja elukvaliteet (sh tööelu kvaliteet). Olles rahvusvaheliselt tunnustatud valdkonna arvamusliider, on Mare Eesti esindaja Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Võrgustikus, samuti on ta Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsiooni Komitee liige ning Euroopa Psühholoogia assotsiatsioonide Föderatsiooni töö- ja organisatsioonipsühholoogia alalise komitee liige. Kõigele lisaks töötab ta 2017/18 õa. külalisprofessorina Sileesia Ülikoolis (Poola) ning Grenoble’i Ülikoolis (Prantsusmaa). Marega räägimegi tööstressist ja stressiga toimetulekust. Minu jaoks saab veelkord kinnitust fakt, et juhtimiskvaliteet sõltub juhi suhete kvaliteedist.

“Kõige lihtsamalt öeldes on tööstress pingeseisund, mida tekitavad erinevad pingeallikad, mis esinevad töökeskkonnas ja töö tegemise juures. Natuke keerulisem ja huvitavam tööstressi määratlus ütleb aga, et tööstress on kogum emotsionaalseid, tunnetuslikke, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, organiseerimine või korraldamine ja töökeskkond. Uuringud on näidanud, et ca 1/3 kogu tööealisest elanikkonnast kannatab suuremal või vähemal määral tööstressi all. Mis aga veelgi kõnekam, uuringud väidavad, et tööstressi tõttu kaotatakse igal aastal 2.5-10% SKTst. Ehk kui ma nüüd olen keskmine ettevõtja, siis iga kolmas minu töötaja kannatab läbipõlemise ja stressi all – nad on haiged, nad teevad vigu, nad viilivad, nad ei ole rõõmsad oma tööd tehes ja nad käituvad klientidega ebaviisakalt – ning kõige selle tõttu kaotame me oma produktiivsusest kuni 10%! Mind paneks see juhina küll väga tõsiselt mõtlema tööstressi olulisuse peale. Kõige tähtsam siin ongi endale teadvustada, mis siis on need stressorid, mis omavad märkimisväärset mõju meie stressitasemele. Minu kogemus näitab, et kui hakata hindama tööga seotud stressoreid, siis me võime kaardistada ca 50-100 erinevat stressi allikat. Mõned neist on meie kontrolli all, kuid paljud ei ole. Kõige suuremaks tööstressoriks erinevate elukutsete puhul Eestis on välja koorunud halvad suhted tööl. Seda valdkonda ei saa alahinnata. Nii nagu ka isiklikus elus, on suhted number üks teema ka tööstressi kujunemisel.” – Mare Teichmann

Kuulake ikka …