Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi. Maajat võib pidada organisatsioonikultuuri uurimise maaletoojaks Eestis ning ei ole liialdus väita, et ta on sel alal tunnustatuim akadeemiline asjatundja Eestis. Tema baasväljaõpe on psühholoogia valdkonnas ning peamine uurimisvaldkond, nagu juba mainitud, on organisatsioonikultuur ja ettevõtte põhiväärtused. Ta on ligi kümne õpiku autor ja kaasautor, milledest vast kõige tuntum on 2003. aastal tema sulest ilmunud ‘Organisatsioonikäitumine’. Olen Maajaga ühel nõul, et meie ettevõtete majanduslikud juhtimisväljakutsed saame lahendada eelkõige sotsiaalteadlaste toel, sest meie äride kasvupiirangud asetsevad väljaspool majandust. Sellest kõigest ja paljust muust temaga räägimegi.

“Enne kui sa asud juhiks, mõtle läbi kolm asja, mida sa mitte kunagi ei teeks. Ole valmis selleks, et ühel hetkel langeb su ette valik, kus sa pead ütlema, et ma olen nõus kõike tegema, kuid kindlasti mitte seda. See on minu jaoks piir, kust ma üle ei astu! Vastasel korral see laastaks moraalselt juhi, sest ta peab enda jaoks muutma selle usutavaks — et talle antud korraldus on siiski moraaliga kooskõlas. Juhiks asudes sa pead teadvustama, kust läheb see sinu isiklik piir. See eeldab juhilt üdini ausat sisekõnelist diskussiooni, kus ta õpib ennast sedavõrd hästi tundma, et endale ausalt tunnistada: kui ma seda tõesti teeksin, siis ma kaotaksin iseenda silmis oma väärikuse. Seetõttu tegutseb edukas juht kooskõlas iseenda sisemiste tõekspidamistega. Inimene on juba kord niimoodi loodud, et su enesehinnang, mina-pilt ja kogu identiteet peab olema kaitstud. Mõned taluvad dissonantsi pikemat aega, mõned vähem ning hulk inimesi ei talu seda stressi üldse. Kuid isegi kõige tugevamad murduvad ühel hetkel — see teeb nad destruktiivseks ja küüniliseks ning inimene isiksusena ei suuda enam sellest lõksust välja tulla. Ja seda ei saa nimetada edukaks juhtimiseks. Eesmärgid võivad olla küll täidetud, aga kui samaaegselt on hävitatud kaaslased või iseenda väärikus, siis ei saa seda kuidagi edukuseks pidada.” — Maaja Vadi

Kuulake ikka …