Minu seekordseks vestluskaaslaseks on läbirääkimiste ekspert ja koolitaja Georg Merilo. Georg on kirglik läbirääkimiste valdkonna fanatt, kelle unistus on viia läbirääkimiste teema võimalikult suure hulga inimesteni, sh muuta läbirääkimiste kursus koolide õppekavade üheks loomulikuks osaks. Tahtsin Georgi käest välja pigistada, kuidas saaksid juhid olla osavamad läbirääkimistel? Oli tõesti põnev vestlus, nautisin Georgi sõnaseadmisoskust ja tarkuseteri, mida kõrva taha panna.
“Läbivaikimine on tähtsam kui läbirääkimine. Mida see tähendab? Läbivaikimise kontseptsioon ise on suhteliselt primitiivne. Kui sa oled läbirääkimiste laua taga, siis neid asju, millele inimene läbirääkimiste käigus peab keskenduma, on ju tohutult palju – teema ise, hoida soovitud atmosfääri, kommunikeeruda ainuõigesti, olla nii meeldiv kui võimalik, olla nii päris kui võimalik, olla nii ökonoomne kui võimalik, hoida pidevalt silm peal kogu mängul, suuta tuvastada teine pool tüpaaži mõttes, suuta aru saada, kas keegi püüab kedagi manipuleerida – sa pead olema põhimõtteliselt nagu saja peaga lohe. Ja kujuta nüüd ette, kui sa lisad sinna juurde ka nö non-stop kõnelemise, siis kuidas see üldse võimalik on? Sa pead olema imeinimene – übermensch! See ei ole realistlik, et sa saad kogu aeg rääkida. Ehk sul on nii tohutult palju asju radaril hoida, et miks sa pead oma võimekust koormama veel rääkimisega. Ma olen ikka toonud selle näite, kus mul 90-ndate lõpus oli üks koostööpartner, kelle arusaam läbirääkimistest põhineski verbil rääkima. Ta oli lausa ära õppinud võtte, kus ta ka sissehingamisel suutis sõnu välja hääldada. Nii ei olnud ju kellelgi võimalik tema jutujärge ära võtta. Ja seetõttu ma ütlen, et eesti keeles sõna läbirääkimine on justkui kokkulepe mingi valdkonna kohta, kus rõhk on sõnal läbi. Ja läbi mitte nö over (ing k) tähenduses, vaid selle läbi mõte on asja oluliste omaduste läbi mõtlemine, sisimas läbi sõnastamine ja siis ainult hädavajaliku ütlemine teisele poolele. Minu kogemus on küll see, et noored on peale tulnud hoopis teise suhtumisega, kus nad ei karda olla läbirääkimiste laua taga vaiki, sest nad on saanud selle jõust aru. See ongi läbivaikimine.” – Georg Merilo
Kuulake ikka …
