“Rooma kultuur on seega olemuslikult üleminek, ülepääs: maantee või ehk koguni akvedukt – veel üks Rooma kohaloleku käegakatsutav märk maastikul. Akveduktil on kujundina maantee ees muide see eelis, et ta kätkeb endas tasemevahe vajalikkust. Sellal kui maantee on seda parem, mida ühetasasem, pole akvedukt ilma languseta mõeldav. Täpselt samamoodi on rooma kultuuril oma läte ja oma suue, oma ülem- ja alamjooks,” kirjutab prantsuse ajaloolane Rémy Brague, kelle raamatut “Euroopa, rooma tee” EBS eelmisel sügisel avalikkusele esitles*.
Ligi pool aastat hiljem kutsusin ma stuudiosse kõnealuse teose tõlkija Tõnu Õnnepalu ja kirikuõpetaja Jaan Tammsalu. Ma võtsin meie arutelu aluseks Christopher Caldwelli 2017. aastal “Weekly Standardis” ilmunud arvustuse, mis kandis pealkirja “Eurocentrism”**. Otsus Rémy Brague’i raamat umbes sel ajal asutatud EBS-i sarja võtta sündis just Caldwelli retsensiooni põhjal.
Minu pilku püüdis Caldwelli arvustuses esmajoones vast see koht, kus oli juttu 2. sajandi teoloogist Markionist ning tema ketserlikust õpetusest. Markion soovitas nimelt kirikul hüljata Vana Testamendi raamatud ning asendada see Uue Testamendi puhastatud versiooniga, mis näitavat kristlust armastuse religioonina. Ometi suudeti sellele seisukohale vastu seista, “võib öelda, et kangelaslikult, sest eks Vana Testamendi tõlgendamine võis kiriku jaoks tihtigi olla delikaatne, koguni piinlik ülesanne,” kirjutab Brague. Prantsuse ajaloolane kirjeldab seejärel kultuurilist markionismi kui püüdu end minevikust täielikult lahti rebida, arvates, et sellel ei ole meile enam midagi õpetada ning küsib siis: “Kuid kas modernsust nimelt ei ähvardagi just sedasorti hereesia?”
Nende küsimuste arutamise käigus jõudsime omakorda saatesõna alguses mainitud akvedukti kujundini. 32. minutil ütles Tõnu: “Ta [Brague, H. P.] toobki akvedukti roomluse ja euroopluse sümboliks… Akvedukti juures on oluline kalle, ta tuleb ülevalt allapoole. Pärand jääb meist ülespoole ja meie kanname seda edasi allapoole – me peame olema piisavalt kaldu, et see liiguks.”
Kuidas meiesugused barbarid seda siis tegema peaksid? Selle kohta tuli hea vastus jutuajamise lõpus (93. minutil): “Tänapäeval ja siin selles maailmas tasub rõhutada sedagi, et ka lihtsalt raamatuid lugeda on siiski rohkem kui päevauudiseid vaadata. Seda tasub ka aeg-ajalt meelde tuletada, sealt on midagi saada, midagi, mis aitab meil elada. Päriselt.”
Head kuulamist! Seda vestlust saabki paraku ainult kuulata, sest pildiga läks asi seekord pisut nihu.
Hardo
———————
* https://www.youtube.com/watch?v=vQPLlp5KiCI&list=PLhpEK-_b7mfF6-mzGuUZusQdG2ZHk59_0&index=3
** https://www.weeklystandard.com/christopher-caldwell/eurocentrism