Eesti riigikaitse tugineb kahele sambale – Eesti kaitsevõimele ning NATO kollektiivkaitsele. Eesti kaitsevõime küpsuseksam „Siil“ tõi kevadel kokku enam kui 18000 meest ja naist. Kas ka teine sammas – NATO – on hea tervise juures? NATO on suutnud end Külma Sõja järgsel ajal korduvalt uuesti leiutada. 1990-ndate alul alustati partnerlussuhete arendamist, 90-ndate teisel poolel oli organisatsioon tegev Balkani sõdade lõpetamises ning võeti suund Alliansi laienemisele. 11.septembri 2001 järel sai NATO peamiseks töötandriks Afganistan. Vene agressioon Ukraina vastu ning Krimmi okupeerimine ja annekteerimine pöörasid NATO taas näoga Euroopa poole. Selle tulemuseks on NATO eelpaigutatud väed Balti riikides ja Poolas. Kas Põhja-Atlandi Allianss on hea tervise juures? Kas ta käib ajaga kaasas või on sellele jalgu jäänud? President Trump on Euroopat korduvalt USA julgeoleku kulul elamises süüdistanud ning kuid oodati tema suust kinnitust USA pühendumusest kollektiivkaitsele. Vene Föderatsiooni president Putin süüdistab NATO-t agressiivsetes plaanides ja Venemaa ümberpiiramises.
Paneelarutelu annab võimaluse otsida vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Kas NATO suudab ajaga kaasas püsida?
2. Kas eelpaigutatud väed lisavad stabiilsust või, kuna Kreml vaatab seda agressiivse sammuna, viib suhete pingestumisele?
3. Kas Euroopa liitlased suudavad end kokku võtta ja riigikaitsesse piisavalt investeerida?
4. Kas NATO kujutab endast ohtu Venemaale? Ja kas Venemaa kujutab endast ohtu NATO-le?
5. Kas NATO suudab püsida ühtsena?
Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Arutelu toimumist toetas Konrad Adenaueri Fond.
Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. 🙂
