Kas soolise võrdõiguslikkuse printsiip on meil ainult deklaratiivne ja valikuline – vahel on aga vahel pole? Kas võrdõiguslikkus ei tähenda võrdseid õigusi ja kohustusi? Meil on väga palju mehi, kellele senisel viisil ajateenistus (suur osakaal relvaõppel ja esiliini sõjal jne.) on vastumeelne aga see ei tähenda, et nad ei oleks valmis panustama muul viisil oma riigi kaitsesse. Samas on meil ka väga palju naisi, kes läbiksid hea meelega hetkel pakutaval viisil sõjalise suunitlusega ajateenistuse. Selline õiglasem süsteem võiks suurendada ka noorte meeste huvi riigikaitse vastu. Kui meil tekib vajadus kaitsta oma riiki, olgu selleks siis sõda või mõni muu katastroof või õnnetus, siis miks ei peaks või ei saaks naised panustada oma riigi abistamisse ning vabaduse ja terviklikkuse kaitsesse sarnaselt meestega? See on ebaõiglane nii naiste kui ka meeste suhtes. On selge, et kriisi korral oleme selles kõik koos sõltumata soost. Sel juhul on mehed selleks väljaõppe saanud, aga naised kahjuks mitte.
Arutelus osalejad: Ilmar Tamm (kindralmajor, Kaitseliidu ülem), Helen Allas (Naiskodukaitse esinaise asetäitja), Kusti Salm (Kaitseministeeriumi kantsler), Grete Lõbu (ERR ajakirjanik)
Arutelujuht: Karin Madisson (Akadeemiline malevkond, Sorainen advokaadibüroo partner)
Arutelu korraldaja: Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond
